Mis tapab armastuse, tapab organisatsiooni

Selleks, et võiksite end poolteist kuud enne konverentsi juhtimisvormi viia, oleme loonud iganädalase raadiosaate GLS juhtimisminutid. Esimeses saates usutleme GLS Eesti juhatuse esimees Meelis Kibuspuud. Meelis on nüüdseks juba aastaid juhi rollis olnud ja oskab näha vilju, mida GLS juhtimiskonverents Eestile on andnud ja kuidas selle ajaga on organisatsiooni kultuur ettevõtetes ja kogudustes nihkunud samm haaval paremuse poole.

Lisaks heidame esimeses saates pilgu novembri keskel toimuva konverentsi formaadi muutustele, millest suurima osa kannab Eesti kõnelejate lisandumine. See muudab konverentsi põnevamaks ning mitmekesisemaks, andes osalejatele võimaluse rohkem kaasa rääkida ning minna süvitsi enda jaoks oluliste teemadega.

"Julge juhtida" on selleaastase GLS konverentsi ettekandeid läbiv teema. Mõte, mis kõlab lihtsalt, ent mille igapäevane praktikasse rakendamine pole sugugi nii kerge. Räägime, kuidas mõjutab julge juhtimine organisatsiooni arengut.

Juhtmõttena jääb saatest kõlama: Mis tapab armastuse, tapab organisatsiooni. Mõtle, kuidas kõnetab see lause sind isiklikult ja sinu kogudust, ettevõtet tänasel päeval?



Juhtida, aga valitsemata - seda hüütakse sügav vägi

Juko-Mardi sõnul ei ole loovus ja juhtimine kuidagi teineteisest lahus. Loomingulisus eeldab vabadust, samas kui juhtimine peab olema struktureeritud ja eesmärgipärane. Väärt asjad sünnivad just nende kahe valdkonna ristumisalas.

Illustreerimaks inimestega töötamist toob Juko-Mart sisse suure, lastega pere majandamise näite. Seal on kõikidel erinevad iseäärasused ja vajadused ning ainult empaatiavõime ja hea kuulamisoskusega saab neid hästi juhtida ning suunata. Loovalt on vaja leida ka tasakaal erinevate inimtüüpide vahel, et anda nende loomingulisusele ruumi ning neist mitte üle sõita.

Küsimuse peale, mis on aidanud Juko-Mardil saada paremaks juhiks, toob ta välja Max Weberi võimuallikate jaotumise - traditsiooniline, karismaatiline, positsionaalne ja ekspertvõim, ning soovitab igal juhil leida oma.

Juhtmõttena jääb kõlama Laozi tsitaat: "Juhtida, aga valitsemata - seda hüütakse sügav vägi." Mõtle, kuidas saad Sina selle tänasel päeval panna praktikasse isiklikus elus, koguduses teenides või ettevõtet juhtides?



Juhtimine algab rohujuure tasandilt

Olles oma pere fänn ja üldse perekonna suur toetaja, on Hannes veendunud, et ka kõige pingelisematel tööperioodidel tuleb teadlikult võtta pere jaoks aega. Paljud probleemid perekonnas saavad tihti alguse ületöötamisest ning materiaalsete asjade liigsest väärtustamisest. Ka läbipõlemiste põhjuseks on tihti enese ja pere jaoks võetava aja väheses tähtsustamises.

Hannese sõnul vajab perekond juhti, kes tahtes olla esimene, jääb teadlikult viimaseks. Perekond ei vaja kodus direktorit ega ülemust, vaid juhti, kes läbi teenimise, tähelepanu ja hoolitsuse on pereliikmete jaoks alati olemas.

Lõppmõttena jääb kõlama tõdemus, et kui sa tahad juhtida organisatsiooni, siis on esmalt oluline hoida enda elu ja oma pere asjad korras. Juhtimine algab rohujuure tasandilt. Mõtle, kas Sinu ja Sinu perekonna elukorraldus peegelduvad täna ka Sinu igapäevastes juhtimisotsustes ja vastupidi?



Tehke võimalikuks "kastist välja" mõtlemine

Ruth Alase sõnul on juhtimine peaasjalikult paradokside lahendamine ja nende valdkondade kokkusobitamine, mis hästi kokku ei sobi. Nii vastanduvad organisatsiooni kultuuris loovus ja kord. Mõlemad on eluliselt olulised ja juhi ülesandeks on nad koos toimima panna.

Rääkides avatusest muudatustele võib Ruth oma kogemustepagasi kõrvalt kinnitada, et Eesti juhid ei erine sugugi oma rahvusvahelistest kolleegidest. Laias laastus jagunevad juhid kolmeks: ettevõtjad, kontrollijad ja analüüsijad. Esimesed algatavad muudatusi ning on neile väga avatud. Teised on võimelised maha suruma igat laadi muudatusi, mis vähegi näivad ohustavat organisatsiooni senist korda. Kolmandad otsustavad võimalikud muudatused ellu viia pärast põhjalikku analüüsidega tutvumist.

Olles aastaid uurinud kriisijuhtimist soovitab Ruth kriisiolukorda sattunud organisatsioonil enda päästmiseks kasutada täiesti uusi võtteid. Samas on oluline teada, et igasugused innovaatilised ideed toovad endaga kaasa struktuurseid muudatusi. Selleks aga, et uuendused täielikult oma eesmärki täidaksid, on olulised eelkõige ausus, avatus ja läbipaistvus kõikide suhtes. Inimesed on valmis uut visiooni ja uusi strateegiaid omaks võtma, kui nad tunnevad end turvaliselt ning nende olukord pärast muutuste ellu viimist pigem paraneb.

Juhtmõttena jääb kõlama soovitus: kriisiolukordadest väljuvad võitjatena need organisatsioonid, kes teevad võimalikuks "kastist välja" mõtlemise. Mõtle, mis on täna Sinu isiklikus elus, organisatsioonis või koguduses see olukord, mille lahendaks "kastist välja" mõtlemine?



Juhtimine on väärtuste kommunikatsioon

Väärtus on vaimne kujutus sellest, mille poole peaks püüdlema, midagi, mille poole tasub või hoopis ei tohiks püüelda. Igas organisatsioonis peaksid olema mingid väärtused. Oluline on, et organisatsiooni juht jagaks selle väärtusi, kujundaks neid, annaks teistele edasi ning innustaks neid ellu viima. Kui juht ei järgi samu väärtuseid, väheneb tema usutavus.

Tsiteerides tänapäeva filosoofi ja ühiskonna uurijat Jürgen Habermasi toob Lauristin välja kolm punkti, mis teevad juhi kommunikatsiooni edukaks. Esiteks, see peab olema inimeste jaoks arusaadav ja tekitama kindlustunnet ühisest tõest. Teiseks peab juht olema siiras ning kõnelema sisemise veendumusega. Kolmandaks peab juhil olema kompetentsi ja õigust neil teemadel rääkida.

Marju Lauristin on veendunud, et organisatsiooni väärtused ja strateegilised eesmärgid peavad olema omavahel tihedalt seotud. Väärtused on teatud arengu ja liikumissuuna määrajad ja sellest tulenevalt ei saa ükski organisatsioon püstitada strateegilisi eesmärke ilma nendeta.

Juhtmõttena jääb seekord kõlama: juhi usk ja nende inimeste usk, kes teda järgivad, peavad olema omavahel kooskõlas.

Mõtle oma organisatsiooni ja/või koguduse peale. Kas Sinu isiklikud väärtused ja organisatsiooni väärtused, on omavahel kooskõlas?



Anna alluvatele võimalikult palju tegevusvabadust

Erinevalt tavaarusaamast kinnitab sellenädalases GLS juhtimisminutites Eesti Kaitseväe juhataja kindral Riho Terras, et sõdur ei ole ainult käsutäitja. Tihti aetakse segamini käsk ja drill. On teatud asju, mida reateenija ja sõdur peavad oskama musklimäluga, nt relva käsitlemine, ja seal ei ole ruumi loomingulisusele. Ent käsk on sõjaväelises mõttes olukorrast tingitud ülesanne, mille täideviimise vahendid ja ideed, kuidas eesmärgini jõuda, peavad tulema alluvalt endalt.

Paljudes riikides käib Terrase kinnitusel siiani sõjaväeline juhtimine ainult käsu põhiselt ja alluv täidab nürilt käsku. Seal on ühtne eeldus, et ülem, kes on saanud kõrgema auastme, on nii tark, et teab kõike kõige paremini. Samas on Terrasel enda arusaam, et ülem ei saa kõike teada. Ta peab suutma üldistada ja nägema strateegilist laia pilti ning usaldama eksperte nende erialastes teadmistes.

"Anna alluvatele võimalikult palju tegevusvabadust ja arvesta, et keskkond on alati muutuv." See on juhtmõte, mille üle nädal enne GLS konverentsi, mis ise jube rohkelt uusi mõtteid pakub, mõelda saad.